7 telefonipettust Eestis 2026: kuidas neid ära tunda

Telefonipettus on 2026. aastal Eestis kõige levinum ja kõige kallim küberkuritegu. Politsei ja Pangaliidu andmetel kaotasid Eesti inimesed ainuüksi 2025. aasta lõpus sotsiaalse manipuleerimise pettustega üle 6,5 miljoni euro. 2026. aasta esimese kvartali numbrid on juba suuremad kui kogu eelmise aasta esimese poolaasta omad.

Allpool on seitse tänavust juhtumit, mille kohta oleme saanud info otse politseist ja CERT-EE-st. Iga juhtumi juures on 30 sekundi reegel ehk see, mille järgi saad juba kõne esimese poole minutiga aru, et räägid petturiga.

Kiire vastus

Kõige sagedasem telefonipettus Eestis on 2026. aastal kõne „pangast“: räägitakse turvariskist ja palutakse end Smart-ID-ga tuvastada. Pank ei küsi telefoni teel kunagi Smart-ID kinnitust. Kui kuuled „palun kinnitage Smart-ID-ga“, lõpeta kõne. Helista pangale ise ja ainult ametlikul numbril (Swedbank: 6 310 310; LHV: 6 800 400; SEB: 6 655 100).

Juhtum 1: „Helistan Swedbankist“, kahju 47 000 €

Märtsis 2026 helistati Tallinna pensionärile väidetavalt Swedbankist: „Meil on tehniline rike, palun kinnitage Smart-ID-ga.“ 12 minutit hiljem oli tema kontolt kadunud 47 000 €.

30 sekundi reegel: kui sa ise panka ei helistanud, ei küsi pank sinult kunagi turvakinnitust. Pank tuvastab sinu isiku siis, kui sina pöördud panga poole.

Juhtum 2: „kapten Tamm politseist“ ja AI-hääl

Veebruaris 2026 helistas Tartus elavale emale „kapten Tamm politseist“: „Teie poeg tegi autoõnnetuse, trahv 8 000 € tuleb kohe ära maksta.“ Hääl kõlas täpselt nagu poja oma. See oli AI abil kloonitud 30 sekundi pikkuse TikToki video põhjal.

30 sekundi reegel: politsei ei küsi telefoni teel kunagi raha. Kui keegi nõuab kohest ülekannet, on see alati pettus. Lõpeta kõne ja helista lapsele ise.

Juhtum 3: Maksuamet ja „tasumata maks“

„Helistan Maksuametist. Teil on tasumata maks 1 247 €. Kui te 24 tunni jooksul ei maksa, anname asja kohtusse.“

30 sekundi reegel: päris Maksu- ja Tolliamet saadab kõik ametlikud teated e-MTA portaali. Ava emta.ee ise ja logi sisse sealt, mitte kirjas või sõnumis oleva lingi kaudu.

Juhtum 4: „Microsofti tehnotugi“

Vana skeem, mis töötab endiselt. Helistaja väidab, et su arvutis on viirus, ja palub paigaldada „kaughaldustarkvara“. 15 minuti pärast on pangakonto tühi.

30 sekundi reegel: Microsoft ei helista sulle kunagi ise. Kui keegi tutvustab end tehnotoena, lõpeta kõne.

Juhtum 5: „laps on hädas“ WhatsAppis

Eestis algab see pettus sageli WhatsAppi sõnumiga: „Emme, mu telefon kukkus vette, see on mu uus number. Saadan sulle ühe arve, kas saaksid selle ära maksta?“

30 sekundi reegel: kui keegi kirjutab uuelt numbrilt, et tal on uus telefon, suhtu sellesse kahtlusega. Helista lapsele tema vanale numbrile.

Juhtum 6: krüptoinvesteering „tuntud Eesti ärimehe“ nimel

LinkedInis või Facebookis „pakub“ tuntud ärimees 30 % aastatootlust. Päris tippettevõtjad ei kogu raha sotsiaalmeedia reklaamidega. Kui näed investeerimisreklaamis tuntud Eesti inimeste nimesid, on reklaam alati võlts.

Juhtum 7: „pakk ootab, makske 1,99 €“

Tuleb võlts-SMS Omniva, DPD või DHL nimel, mis palub maksta 1,99 € „tollimaksu“. Avad lingi, sisestad kaardiandmed ja järgmise tunni jooksul kaob kontolt 800–4 000 €.

30 sekundi reegel: päris kullerfirma ei küsi e-kirja ega SMS-iga ettemaksu. Vaata paki olekut kulleri kodulehelt või äpist, mille avad ise, mitte lingi kaudu.

Mida annab 2 akadeemilise tunni (90 min) kursus?

CyberSafe Täiskasvanutele kestab 90 minutit. Kuulame päris pettuskõnede salvestisi ja harjutame, kuidas sellises olukorras käituda. Pärast kursust tunned need stsenaariumid ära ja oskad samad reeglid oma perele edasi anda.

Edasi lugemiseks

• CyberSafe KKK: kõige sagedasemad küsimused
• Järgmised grupid: vali sobiv kursusekuupäev
• CyberSafe Lastele: meie programm 9–14-aastastele